Täna helistas üks naine, kes küsis informatsiooni meie elektri pakettide kohta. Rääkisin temale nendest. Siis edasi hakkas ta rääkima, et juba mitu korda on proovitud ühele inimesele helistada, kuid see ei võta toru, ning tuleb vaid kinnine toon. Ta muretses äkki tal ei tööta telefon. Oli väga kurb hääles, tundus et sooviks oma sõbrannaga suhelda, kuid kuidagi ei saa temaga kontakti telefonitsi. Võtsin selle sõbranna telefoni numbri et leida tema meie süsteemis, ning vaadata äkki tal modem offline, ning telefon tõesti ei tööta. Lubasin sellele naisele tagasi helistada. Edasi avasin tema sõbranna profiili ning leidsin üles, et modem on täitsa välja lülitatud. Hakkasin lugema kanneid selle inimese nimel ning leidsin et see inimene on surnud, meile saadeti tema surmatunnistuse. Kohe hakkas kurb. Mõtlesin selle naise peale, kes helistas. Et ta kunagi ei suhtle oma sõbrannaga enam, ega ei näe teda. Kui palju ta tahtis temaga rääkida, ning nüüd kunagi ei saa. Helistasin tagasi talle. Ütlesin, et talon modem ei ole sisse lülitatud, kuidagi keel ei liikunud talle öelda, et tema suri, ning mul ei olnud selleks õiguse, kuna ta ei avaldanud selle sõbranna isikukoodi. Ta hakkas jälle rääkima, nagu tunneks, et midagi on juhtunud, et nii tahaks temaga vestelda. Soovitasin talle proovida selle sõbranna sugulastega kontakti saada. Ei teadnud mis ma võin veel talle öelda ning kuidas aidata. Kuidagi kõik see läks sügavalt südamesse. Suurim osa inimestest ei pea surma otsima. See leiab neid ise. See ei mõtle selle peale, et neil on elu, sõbrad, kallimad ja sugulased olemas.
Wednesday, November 06, 2013
autumn
Täna helistas üks naine, kes küsis informatsiooni meie elektri pakettide kohta. Rääkisin temale nendest. Siis edasi hakkas ta rääkima, et juba mitu korda on proovitud ühele inimesele helistada, kuid see ei võta toru, ning tuleb vaid kinnine toon. Ta muretses äkki tal ei tööta telefon. Oli väga kurb hääles, tundus et sooviks oma sõbrannaga suhelda, kuid kuidagi ei saa temaga kontakti telefonitsi. Võtsin selle sõbranna telefoni numbri et leida tema meie süsteemis, ning vaadata äkki tal modem offline, ning telefon tõesti ei tööta. Lubasin sellele naisele tagasi helistada. Edasi avasin tema sõbranna profiili ning leidsin üles, et modem on täitsa välja lülitatud. Hakkasin lugema kanneid selle inimese nimel ning leidsin et see inimene on surnud, meile saadeti tema surmatunnistuse. Kohe hakkas kurb. Mõtlesin selle naise peale, kes helistas. Et ta kunagi ei suhtle oma sõbrannaga enam, ega ei näe teda. Kui palju ta tahtis temaga rääkida, ning nüüd kunagi ei saa. Helistasin tagasi talle. Ütlesin, et talon modem ei ole sisse lülitatud, kuidagi keel ei liikunud talle öelda, et tema suri, ning mul ei olnud selleks õiguse, kuna ta ei avaldanud selle sõbranna isikukoodi. Ta hakkas jälle rääkima, nagu tunneks, et midagi on juhtunud, et nii tahaks temaga vestelda. Soovitasin talle proovida selle sõbranna sugulastega kontakti saada. Ei teadnud mis ma võin veel talle öelda ning kuidas aidata. Kuidagi kõik see läks sügavalt südamesse. Suurim osa inimestest ei pea surma otsima. See leiab neid ise. See ei mõtle selle peale, et neil on elu, sõbrad, kallimad ja sugulased olemas.
Subscribe to:
Posts (Atom)